Väärtpaberiinvestor võib tehingute ajastamise suhtes võtta ühe kahest põhimõtteliselt lähenemisest:

  1. osta ja hoia, mis tähendab näiteks et ostetakse teatav kogus mõne ettevõtte aktsiaid ja sõltumata väärtpaberituru suunast, ei tehta aktsiate arvus muutusi,
  2. tehingute ajastamine, mis tähendab, et pärast algse investeeringu tegemist jätkab investor oma positsiooni (ostetud aktsiad) aktiivset jälgimist ning teeb täiendavaid oste ja müüke, kui turg on lühiajaliselt ala- või ülehinnatud.

See teine idee (ajastamine) tundub esmapilgul küll väga mõistlik ja loogiline, kuid elu on näidanud et 90% (või ehk koguni 99%) investoreid teevad vahepealsete ostude ja müükidega oma tootlusele liiga. Põhjus seisneb lihtsas asjaolus, et turg võib nende indikaatorite põhjal olla valesti hinnatud tuhandel erineval tasemel ning investor ei tea kunagi, kas tänane ülehinnatus on müümiseks piisav või peab turg veel enne kaks korda kõrgemale tõusma.

Osta ja hoia lähenemise puhul on probleem aga selles, et väärtpaberituru suurte languste korral (näiteks 2001-2002 ja 2008-2009) liigub meie portfell täies ulatuses langusega kaasa. Kui peaks juhtuma, et ostan aktsiad täna ning järgneval aastal langeb turg 50%, siis nulli tagasi jõudmiseks tuleb edaspidi teha tootlust 100% (tõepoolest (1 x (1-50%) x (1+100%) = 1). Lisaks sellele ei kasuta me osta-hoia lähenemise puhul ära paindlikkust, mida väärtpaberiturg pakub. Nimelt on iga aktsionär väikeses osas antud ettevõtte omanik, kuid erinevalt osaühingu osakute omamisest, pakub väärtpaberiturg harukordse võimaluse “hapul ajal” positsioonist loobuda. Osta-hoia lähenemise puhul me aga loobume sellest paindlikkusest.

Ehk oleks võimalik leida mingi vahepealne lahendus: võtta osta ja hoia lähenemine, üritades samas vältida sügavaid langusi?! Teisisõnu, oleme nõus üle elama väikesed üles-alla kõikumised, mis aastate jooksul toimuvad ning lepime ehk ka väikese kaotusega suure langusfaasi alguses, kuid me ei taha olla turul sees, kui hakkavad toimuma ülevõimendatud positsioonide sundmüügid ja valitseb maailmalõpu meeleolu.

Andmed

Analüüsi esimeseks andmekilluks on SP500 aktsiaindeksi väärtus. Nimetatud indeks on meile sobiv, kuna koosneb suurettevõtetest, mis on nii USA kui ka globaalse majanduse arengutest tugevalt mõjutatud.

Äriaktiivsuse mõõdikuna kasutame USA ostujuhtide indeksi väärtust.Nimetatud indeksi koostamiseks küsitakse ettevõtete ostujuhtidelt igakuiselt, kas ja kui palju on suurenenud nende tootmismaht, tellimused, tööhõive jne. Iga kuu esmased tulemused on teada seejuures umbes sama kuu 20. kuupäevaks. Kui indeksi väärtus on suurem kui 50, tähendab see, et äriaktiivsus kasvab ning vastupidi.

Lisaks üldisele äriaktiivsusele huvitavad meid aga ka ettevõtete reaalsed tulemused. Antud juhul kasutame SP500 ettevõtete kvartaalseid müügi ja kasuminumbreid.

Äriaktiivsuse ja ettevõtete tulemuste baasil tekitasime analüüsi jaoks jah/ei vastusega muutujad nagu näiteks: A. kas äriaktiivsus kasvab, B. kas kasv on kiirenenud, C. mitu kuud järjest on kasv toimunud jne.

Analüüsi perioodiks oli 24.01.2000 – 24.11.2014 ning kõik kasutatud andmed võtsime ühekuise intervalliga. Seejuures tuleb rõhutada, et nii äriaktiivsuse kui ka ettevõtete tulemuste näitajate osas on kasutatud andmeid, mis on teada antud kuupäeva seisuga (N: kvartaalsed tulemused ei ole kvartali lõpus veel teada).

Analüüs

Analüüsi eesmärgiks oli leida iga kuu 24. kuupäeva seisuga vastus küsimusele, kas peaksime olema turul sees või turult väljas. Ning lisaks sellele vastusele soovisime leida ka reegleid, mille järgi otsus langetada (N: kui kasumikasv ja äriaktiivsus on selline ja selline, peaksid olema turul sees/väljas).

Ülesande lahendamiseks kasutasime masinõppimist, andes arvutile ette teatud algoritmid, mida ragistada ja paludes leida reeglid, millest peaksime investeerimisel lähtuma. On oluline tähele panna, et kui tavapärase andmeanalüüsi puhul püstitab analüütik hüpoteesi (reegel on selline ja selline) ning üritab testida, kui hästi see toimiks, siis antud juhul andsime ette vaid andmed ning palusime arvutil parimad reeglid ise leida.

Et mitte asja igavaks ajada, siis ma ei hakka siin analüüsiprotsessi pikemalt kirjeldama, vaid liigun kohe tulemuste juurde. Pärast mõningast treenimist, suutis arvuti luua meile reeglite kogumi, mis näeb piltlikult välja järgmine:

Reeglid

Kõige olulisema reeglina suutis mudel seega sõnastada, et kui globaalne äriaktiivsus (mõõdetuna ostujuhtide indeksi järgi) kasvab > Ja ettevõtete müügitulu (mõõdetud SP500 ettevõtete viimase teadaoleva koondkasumi järgi) kasvab > siis tuleks turul sees olla. Samuti langes palju juhte reegli alla: Kui globaalne äriaktiivsus langeb > Ja USA äriaktiivsus langeb > Ja ettevõtete kasumid või müük langevad > siis portfell müüa ja turult väljuda. Ülejäänud reeglid võtsid enda alla juba väiksema hulga juhtumeid. Kokku tegi mudel 179 kuu jooksul 9 viga ehk eksis 5% juhtudest.

Kui kanda need vead graafikule, koos SP500 liikumisega alates 2000. aastast, siis näeme, et vead on koondunud põhimõtteliselt kahte piirkonda, kuid väga valdav enamus ajast on mudel käike õigesti prognoosinud (need osad graafikust, kus punaseid silte pole).

valeprognoosidLõpuks aga ka kõige olulisem küsimus, et kas sellisel reeglite jälgimisel oleks ka rahateenimise mõttes mingi sisu olnud. Kui investori portfelli väärtus oleks olnud perioodi alguses võrdne SP500 väärtusega (1401 punkti), oleks masinõppimise teel leitud reegleid järgides kasvanud portfell 6585 punktini (kasv 370%), samas kui SP500 jõudis perioodi lõpuks 2069 punktini (kasv 47%). Alljärgnevalt jooniselt on põhjust lihtne näha: suurimatel langusperioodidel oleks reeglid hoidnud meid turult väljas (vt aastat 2001 ja 2008), suutes samas minna kaasa tõusuperioodidega.

sp_vs_reeglid

Kokkuvõtlikult on vähemalt viimase 14 aasta kontekstis pidanud paika hüpotees, et seni kuni globaalne äriaktiivsus kasvab ja ettevõtete kasumid/müügitulu suurenevad, ei ole põhjust iga negatiivse uudise peale tõmmelda. Kui aga globaalne äriaktiivsus langusesse pöördub ja ka ettevõtete tulemused enam ei parane, oleks õigem oodata paremaid aegu.

Kus me täna oleme?

Jaanuari alguse info kohaselt on globaalne äriaktiivsus küll mõnevõrra aeglustunud, kuid globaalse ostujuhtide indeksi väärtus siiski selgelt kõrgemal kui 50 punkti (piir, mis eristab kasvu langusest). Ettevõtete tulemuste osas on täna teada kolmanda kvartali tulemused, mil SP500 ettevõtete tegevuskasumid kasvasid aasta varasemaga võrreldes ca 10% ja müügitulu ca 2%. Neljanda kvartali tulemused hakkavad lähipäevadel selguma, kuid võib eeldada, et ka aasta viimases neljandikus olid kasvunumbrid positiivsed. Seega, kõigile SP500 investoritele võiks anda täna soovituse mitte väga tõmmelda – globaalse äriaktiivsuse aeglustumine positsooni suurendama ei kutsu, kuid olemasolevate positsioonide müümiseks samuti täna põhjust pole.

Sarnaselt eelnevale võib masinõppimise abil reeglid luua ükskõik millise otsuse kontrollimiseks, vaja on vaid piisavalt sisendinfot, pisut andmete ettevalmistust ning mõningast analüüsi ja tulemuste tõlgendamist.