Kütuseaktsiis on aktuaalne, kuid vähe tähelepanu on saanud selle maksu peamine probleem – asjaolu, et mida vaesem oled, seda kõrgem on sinu maksumäär, võrreldes sinu sissetulekuga! Kohe selgitan!

Esmalt, kütus on täna kaup, mille tarbimisel on teatud minimaalne võimalik tase, sõltumata sissetulekust. Oletame lihtsuse huvides, et selleks tasemeks on 100 eurot. See on siis väljaminek, mis tuleb tööl käimiseks, laste sõidutamiseks jne. vältimatult teha. Ütleme, et sellest 100 eurost 50 moodustavad maksud. Kui sinu sissetulek on 500 eurot, siis sinu maksumäär palga suhtes on 50 / 500 = 10%. Kui sinu sissetulek on aga 10 000 eurot, siis kujuneb maksumääraks palga suhtes 50 / 10000 = 0.5%. Jaa – tõepoolest!

Hakates arvesse võtma reaalsuse lisamõjureid, muutub asi ainult hullemaks:

  1. Esmalt, kus meil vaesem elanikkond elab? Eeskätt maal! Erinevalt linnast, ei saa maal kasutada ühistransporti ning julgen eeldada, ka minimaalne kilomeetrite läbimise vajadus on maapiirkondades mõnevõrra suurem (distants vältimatute punktide vahel pikem). Need kolm komponenti ainult võimendavad kütuseaktsiisi regressiivset (loe: vaeste maksumäär palga suhtes kõrgem) mõju! Seega tagasihoidlikult väljendades ei ole kütuseaktsiisi tõstmise näol tegemist just regionaalpoliitilise hiilgehetkega!
  2. Teiseks, vaesem elanikkond sõidab üldjuhul vanemate ja odavamate autodega. Paraku võtavad need aga sama distantsi läbimiseks rohkem kütust ja regressiivne mõju taas võimendatud!
  3. Viimaseks võimendub kirjeldatav mõju läbi käibemaksu. Nimelt mõjutab kütuseaktsiis praktiliselt kõiki kaupu, mis on maksustatud käibemaksuga. Probleem on aga selles, et ka käibemaks on regressiivse iseloomuga!

Aktsiiside tõstmise vajadus on tekkinud eeskätt seetõttu, et langetatud on tulu- ja sotsiaalmaksu. Mõtleme teema kontekstis lühidalt selle asja peale ka! Kui kütuseaktsiis mõjutab negatiivselt eeskätt vaesemat elanikkonda, siis tulu- ja sotsiaalmaksu langetamine mõjutab positiivselt eeskätt rikkamat kihti. Omaette teema (mis vajaks eraldi käsitlust) on see, kas järk-järgult ja ühe protsendi kaupa vähendamine omab üldse mingit potentsiaali majanduse elavdamiseks. Asi on nimelt selles, et majandus on komplekssne süsteem, mis ei reageeri väikestele ja pikalt ette teada olevatele muutustele. Mõelgem selle peale, kui mitu ettevõtet täpsemalt uusi inimesi seetõttu palkama hakkab, et sotsiaalmaks 1% võrra väheneb!? Vastus on ilmselt nulli ja ühe vahel!

Kokkuvõtteks, ma ei ole ära unustanud, et valitsus on mõelnud ka meetmete peale, millega vaesemat elanikkonda toetada.  See postitus räägib sellest, et ühelt poolt antakse, kuid teisalt luuakse peidetud regressiivset süsteemi, millega võetakse see raha (kas osaliselt või täielikult) tagasi. Peamine probleem on ehk isegi see, et nendest mõjudest ollakse väga selgelt teadlikud, kuid rahvale (kes ei ole kõik majandusharidusega!) esitatakse informatsiooni valikuliselt. Andmeteadlasena ei saa ma selline jama ju ometi mu tähelepanu alt välja jääda :)!